Mis on esmaabi?

Esmaabi on õnnetuskohal vigastatule või haigestunule osutatav vältimatu abi, mille eesmärk on vältida seisundi halvenemist kuni professionaalse abi saabumiseni.

Mida teha enne tegutsemist õnnetusjuhtumi korral?

Säilitada rahu, hinnata olukorda ja ohutust endale, kannatanule ja teistele, seejärel alustada abistamist.

Mida kontrollitakse esmase ülevaatuse ajal?

Teadvusseisundit, hingamist, vereringet (pulss, verejooks).

Kuidas avada hingamisteed imikul, lapsel ja täiskasvanul?

Imikul pea neutraalses asendis, lapsel pea kergelt taha, täiskasvanul pea taha ja lõug üles.

Mida kontrollitakse teisese ülevaatuse ajal?

Juhtumi kirjeldust, pealtnägijate infot, keha läbivaatust pealaest jalatallani.

Millised on suremisprotsessi staadiumid?

Agoonia, kliiniline surm, bioloogiline surm, sotsiaalne surm.

Kui kaua kestab kliiniline surm?

Tavaliselt 3–5 minutit.

Millised tingimused võivad kliinilise surma kestust pikendada?

Madal kehatemperatuur (näiteks hüpotermia või külmas vees viibimine).

Millised on bioloogilise surma tunnused?

Keha mahajahtumine, koolnulaigud, koolnukangestus, hiljem mädanemine.

Kuidas teha kindlaks, kas inimene vajab elustamist?

Kui ta on teadvuseta, ei hinga ja pulss puudub.

Millega algab elustamine?

CAB-skeemiga: C – kaudne südamemassaaž, A – hingamisteede avamine, B – kunstlik hingamine.

Mis on südamemassaaži ja suust-suhu hingamise vahekord täiskasvanul?

30 rindkerekompressiooni ja 2 kunstlikku sissepuhket.

Kas suust-suhu hingamist tuleb teha kõigile kannatanutele?

Ei, kui abistaja ei saa või ei julge, tehakse ainult südamemassaaži.

Millal lõpetatakse elustamine?

Kui taastub vereringe ja hingamine, kannatanu antakse üle kiirabile, abistaja jõud raugeb või olukord muutub abistajale ohtlikuks.

Millised on välise verejooksu liigid?

Arteriaalne (helepunane, purskav veri), venoosne (tumepunane, ühtlaselt voolav veri), kapillaarne (tilgub haavapinnalt).

Millised on sisemise verejooksu tunnused?

Šoki tunnused ilma nähtava verejooksuta, veri võib väljuda suu, nina, kõrva, päraku, kusiti või tupe kaudu.

Kuidas toimida ninaverejooksu korral?

Asetada kannatanu istuma, pea ettepoole, suruda nina tiivad 10 minutiks kinni ja asetada külma ninale kuklale.

Millised on peamised kohad arteri kinnisurumiseks verejooksu korral?

Kaelal unearter, õlavarrearter, reiearter kubemes.

Millised on haavaliigid tekkemehhanismi järgi?

Lõikehaav, rebimishaav, marrastus, põrutus, torkehaav, kuulihaav.

Kuidas toimida marrastuste ja väikeste haavade korral?

Puhastada haav voolava veega, vajadusel desinfitseerida ja katta steriilse sidemega.

Kui suur verekaotus võib põhjustada šoki?

Üle 1,2 liitri verekaotust.

Millised on šoki algtunnused?

Kiire nõrk pulss, kahvatu külm ja higine nahk.

Millised on süveneva šoki tunnused?

Vererõhu langus, niitjas pulss, hingeldus, janu, rahutus või segasus.

Mis on šokiasend?

Rendelenburgi asend – kannatanu asetatakse selili, jalad kõrgemale.

Millised on südameinfarkti tunnused?

Rinnaku all pigistav või põletav valu, kiirgub vasakusse kätte või abaluude vahele, hingeldus, külm higi, iiveldus, hallikas nahk, segasus.

Kuidas anda esmaabi infarkti korral?

Asetada kannatanu poolistuvasse asendisse, kutsuda kiirabi 112, tagada värske õhk, vajadusel anda arsti poolt määratud nitroglütseriini või aspiriini, jälgida seisundit ja vajadusel alustada elustamist.

Millised on insuldi tunnused?

Näo asümmeetria, kõnehäired, ühe kehapoole nõrkus või halvatus.

Milline on normaalne hingamissagedus täiskasvanul?

14–16 korda minutis.

Kui suur võib olla hingamissagedus hingamishäire korral?

30–40 korda minutis.

Millised on võõrkeha tunnused hingamisteedes?

Kannatanu ei saa hingata ega rääkida, haarab kõrist kinni, muutub sinakaks.

Milline esmaabi võte kasutatakse täiskasvanul hingamisteedes oleva võõrkeha korral?

Heimlichi võte (kõhuõõnesurved).

Kuidas eemaldada võõrkeha imikul?

Seljalöögid ja rindkere surumised vaheldumisi.

Kuidas toimida silma jäänud suure võõrkeha korral?

Ära eemalda, kata mõlemad silmad lõdva sidemega ja vii kannatanu haiglasse.

Millised on loomahammustuse ohtlikud tegurid?

Sügavad torkehaavad, kudedesse tunginud mikroobid, marutõve oht.

Kuidas anda esmaabi loomahammustuse korral?

Loputa haava rohke veega, peata verejooks, kata steriilse sidemega, vajadusel aseta külma ja vii kannatanu kiiresti haiglasse.

Mis on mürk?

Mürk ehk toksiin on inimese tervisele eluohtlik või kahjustav aine.

Millised on mürgistuse peamised põhjused?

Hooletus (eksitus), hoolimatus, õnnetus, kuritegelik tegevus.

Millised on mürgi sattumise teed organismi?

Hingamisteede kaudu, seedetrakti kaudu, naha kaudu, süstimise teel.

Millised on mürgistuse üldised sümptomid?

Iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, nõrkus, segasusseisund, hallutsinatsioonid, teadvusehäired.

Millised on mürgistuse nahasümptomid?

Valu, punetus, villid, turse, vingumürgistuse korral erepunane nahk.